Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (teravili, leib, sai, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala, muna, kodujuust/kohupiim) ja rasvad (või, õli, rasv, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda.
Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba, või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. Tervetel inimestel peaks veresuhkru tase tühja kõhuga jääma vahemiku 3,5 mmol/l kuni 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei tohiks veresuhkur olla kõrgem kui 8 mmol/l. Kui veresuhkur on üle 10 mmol/l, siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga.
Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi.
Suhkruhaigust on kahte tüüpi
Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini.
Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste tüsedate haigus. Nende organism eritab insuliini, kuid selle toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. Toiduvalik, kehakaalu vähendamine ja tablettravi võimaldavad hoida veresuhkrut õigel tasemel, vajadusel peab kasutama ka kunstlikult insuliini.
Suhkruhaiguse ravi on eluaegne
Eduka ravi aluseks on toiduvalik ehk dieet. Lisaks dieedile kasutatakse suhkruhaiguse raviks veresuhkrut alandavaid tablette ja insuliini. Veresuhkrut alandavaid tablette saavad tarvitada ainult need inimesed, kelle kõhunääre on veel võimeline insuliini eritama.
Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuva suhkruhaigusega haiged, kelle kõhunääre insuliini ei erita, peavad seda süstima. Insuliin mõjub ainult süstituna, suu kaudu ei toimi.
Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline. Ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma. See on eluohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma põhjuseks on väga kõrge veresuhkur.
Tüsistused
Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur normaal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust.
Kuidas hoida diabeet kontrolli all?
Suhkruhaigetel on väga oluline hoida enda haigust kontrolli all – jälgida pidevalt enda toitumist, eluviisi ja mõõta glükoosi (suhkru) taset veres. Kõige rohkem hirmutab see, et mittekontrollitav suhkrudiabeet võib tekitada selliseid komplikatsioone, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, ateroskleroosi väljaarenemine, neerupuudulikkus või isegi jäsemete amputeerimine ja nägemise kaotamine. Kõik need komplikatsioonid tekivad siis, kui glükoosi tase ületab veres pidevalt ettenähtud taset ja diabeet ei ole kontrollitav.
Kohustuslik kontroll
Üks tähtsamaid suhkrudiabeediga võitlemise lülisid on regulaarne vere glükoositaseme mõõtmine. Just see näitab, milline on inimese haiguse tõeline seisund ja kuidas oleks vaja korrigeerida tema raviplaani. Vere glükoositaset peaksid kontrollima kõik inimesed olenamata soost ja vanusest. Esmase mõõtmise tulemusana on näha kas tegemist on haigusnähuga või ei. Kui selgub, et veresuhkru tase on normist välja suunab treener Teid raviarsti juurde kes määrab spetsiaalse ravi.
