Seljavalu

Paljud inimesed kurdavad seljavalu üle, täpsemalt alaselja ehk nimmepiirkonna valude käes kannatab üsna suur osa elanikkonnast. Arstiabi või ravimite võtmist vajab ~40% inimestest. Tegelikult kogeb elu jooksul seljavalusid nimmepiirkonnas ~90% inimestest, võiks öelda, et peaaegu kõik. Aga enamasti ei muutu see haiguseks, vaid on ajutine nähtus ning läheb mööda.

Millal saab öelda, et seljavalust on haigus saanud ?
Kahtlemata siis, kui valu on nii äge, et seab inimesele mingit sorti piirangud. Näiteks siis, kui inimene ei saa vabalt liikuda või teha harjumuspärast tööd. Siis tuleks seljavalu nimetada juba haiguslikuks seisundiks, kuigi väga selget piiri tõmmata ei saa.

Seljavalusid kaebavad nii füüsilise töö tegijad kui kontoritöötajad. Millest seljavalud tulevad ?

Seljavaludel on palju põhjusi. Kunagi arvati, et tegemist on närvipõletikuga. See mõttelaad on inimestel praeguse ajani ja sageli kasutatakse ka radikuliidi mõistet. Arstid on hakanud radikuliidi mõistet vältima, sest tegemist ei ole siiski närvipõletikuga.

Kõige sagedamini on valu nimmepiirkonnas seotud nimmelihaste ülemäärase pingega. Pinge tõttu on ärritusseisundis lihaseid ümbritsevad sidekirmed, milles on palju närvilõpmeid. Nii tunnebki inimene valu. Pinge võib olla tekkinud ka harjumatu töö tagajärjel. Tundlikel inimestel võib psühho-emotsionaalne pinge ka tuua kaasa lihaspinge kasvu. See toimib rohkem kaela- ja kuklapiirkonnas. Sageli peetakse seda ekslikult kaelaradikuliidiks, aga kaelavalud tulevad tihti ikkagi stressist.

Kõige raskemad on nimmelülide vaheliste kõhreketaste kahjustused, mis võivad viia kõhreketaste purunemiseni. Kõhreketta tükikesed võivad sattuda selgrookanalisse ja avaldada kestvat survet närvijuurtele. Siis tekivad juba püsivad haigusnähud, mis vajavad täpsustavaid uuringuid. Mõnikord on vaja ka kirurgilist sekkumist.

Vana terminoloogia järgi radikuliidi põhjustatud valu eristati muust seljavalust valu kiirgumise järgi. Närvijuure surve tekitab tavaliselt valu, mis kiirgub nimmepiirkonnast reide või säärde. Sellele lisanduvad tavaliselt ka muud häired, näiteks tundlikkuse nõrgenemine, mõnikord liigutusfunktsiooni häired. Jalg võib nõrgaks jääda. Kõik see on iseloomulik haigusele, mida varem nimetati radikuliidiks.

Asi on tegelikult veel keerulisem. Kui inimene tõstab endal äkki selja ära ja valu hakkab kiirguma säärde, siis see ei pruugi veel olla tõelisest survest närvijuurele, vaid valu reflektoorne edasikandumine. Kõik inimesed võiksid teada, et kui tegemist on lihtsa nimmevaluga ja närvijuure kahjustus surve tagajärjel ei ole veel välja kujunenud, siis aitavad valu ära võtta tavalised valuvastased ravimid, mida saab apteegist vabalt osta, näiteks ibubrofiin.

Kui aga on välja kujunenud tõeline närvivalu koos valu jalga kiirgumisega, siis tavalised valuvastased ravimid enam ei aita. Neid koguni ei tohiks võtta, sest need võivad sellisel juhul soodustada valu krooniliseks muutumist. Siis kasutatakse juba teisi ravimeid ja paljudel juhtudel kirurgilist ravi, et vabastada närvijuur survest.

Kui selg on hakanud valutama näiteks sügisese kartulivõtu või mõne muu lühiajalise füüsilise koormuse järel, kas siis piisab soojast vannist, saunast ja spordikreemidest ?

Kõik need asjad leevendavad valu. Aga põhiline on ajafaktor valu läheb ise mööda. Seda näitavad populatsiooni uuringud nimmevalu ja ishias on 90% juhtudest iseparanev haigus. Ainult 10% juhtudest on tarvis keerulisemaid ravivõtteid.
Kui nimmevalu hakkab kord pihta, võib see piinata inimest kogu elu. Pole ühtegi võtet, mis garanteeriks, et valu enam tagasi ei tule. Ägenemiste peamine profülaktika on hea kehalise vormi arendamine, põhiliselt võimlemine. Üks lihtne retsept, mis sobib kõigile: kui on valu nimmepiirkonnas, treeni kõhulihaseid.

Kas mõnel juhul pole tõesti võimalik seljavaludest täiesti vabaneda ?
Kui inimesel on kalduvus nimmevaludele, siis jääb see kalduvus talle kogu eluks. Ta saab õnnelikumalt elada ja vältida ägenemisi ainult ise. Arstid ei saa kahjuks siin oluliselt midagi teha.

Inimene on nii ehitatud ja tänapäeva elu on selliselt korraldatud, et enamuse ärkveloleku ajast me istume. Nii kaotavad kõhu- ja seljalihased oma toonuse. Võivad lisanduda veel teised tegurid, näiteks mõni inimene võtab võrreldes noore ea kaaluga 40 kg juurde. See on täiendav koormus. Siis ei aita muud, kui tuleb lihtsalt taastada konditsioon, kas või hambad ristis. Tavaliselt koos võimlemisinstruktoriga ainult õpitakse, hiljem tuleb kõik ise teha. Võimlemine peab jääma eluviisi osaks.

Millega inimesed ise enda seljale kõige rohkem liiga teevad ?

On terve rida biomehaanilisi tegureid, mille tõttu selja alumine piirkond on kergesti traumeeritav. Inimene käib kahel jalal, mitte neljal käpal. Selle tõttu on koormus nimmepiirkonnale tavatult suur. Biomehaanilised uuringud näitavad, et koormus on eriti suur, kui inimene istub mugavas asendis.
Kui foon on ebasoodne, siis võivad raskuste tõstmine, kukkumine ja sundasendis töö valu ägestada, kuid ei saa öelda, et need otseselt tekitaks valu.

Kuidas oleks hea töö juures laua taga ennast sisse seada ?
Töö on sageli seotud sundasenditega. Siin ei saa palju midagi ette võtta, aga midagi siiski. Inimene on tööl 24 tunnist umbes 8. Kusagilt tuleb leida aeg oma füüsilise konditsiooni säilitamiseks ja arendamiseks, eriti nendel, kellel on kalduvus nimmevaludele. Sellisel juhul on valude ägenemisi vähem, need kulgevad kergemalt ja probleem ei ole nii tõsine.

Kõige sagedamini tekivad nimmepiirkonna valud elu neljandal kümnendil, umbes 30-40 aasta vahel. Mida varem need on tekkinud, seda suurem on märk, et inimesel on eelsoodumus.
Mõnikord esineb varjatud eelsoodumusi, näiteks on inimesel juba enne sündi tekkinud mingid iseärasused, mida võib nimetada ka anomaaliateks, kõrvalekalleteks. Inimesel on tavaliselt viis nimmelüli, mõnel aga kuus või neli. Need on kõrvalekalded, mis ei ole haigus, aga võivad olla eelsoodumuseks, et inimesel teatud tingimustes tekib kergemini nimmevalu, võrreldes inimesega, kellel neid anomaaliaid ei ole.

Üks eeldus on kindlasti see, kui inimene on kaotanud oma kehatüve lihaste toonuse. Inimese nimmeosa peab veidi nõgus olema ja selleks on vaja head lihaskonda. Kui lihased muutuvad lõdvaks, kaob väline tugi lülisambale.

Millised spordialad on seljale kõige paremad ?
Kergem on öelda, millised spordialad ei ole head. Head ei ole seljavaluga, üldse keskealisele inimesele sportmängud korv-, võrk- ja jalgpall, vähem tennis. Seega alad, kus on suurema tõenäosusega kukkumisi. Kasulik on igasugune kehaline tegevus mille põhi tähelepanu on pööratud kõhu- ja seljalihaste tugevdamisele, samuti selja liikuvuse taastamisele. Väga hea lahendus on kasutada jõusaalis trenazööre.

Inimene, kellel on selg kangeks jäänud, ei tohiks kohe hakata tegema tugevaid painduvusharjutusi, näiteks üritama panna peopesi maha. Tuleb vältida kangimehhanismi, mis tekib tahes-tahtmata, kui ette kummarduda. Raskuse tõstmisel tekib tänu kangimehhanismile nimmepiirkonnale väga suur koormus. Jämedalt võib öelda, et kui tõsta 40 kg raskust, siis nimmepiirkonnale võib tekkida koormus ligikaudu pool tonni. Selgroo liikuvuse taastamiseks on sobiv teha harjutusi näiteks istudes, siis kangimehhanismi ei teki

Kui inimest seljavalud ei vaeva, siis ei tasu selle peale palju mõelda ja karta, et äkki need tulevad. Kui valu on nii raske, et inimene ei suuda voodist tõusta, siis pole midagi teha, tuleb mõni päev voodis olla. Aga lamamine pole ravi. Seljavaluga inimene peaks võimalikult ruttu hakkama liikuma ja taastama oma harjumuspärased tegevused. See soodustab paranemist.

Seljavaluga inimene peab võimalikult ruttu hakkama liikuma, mis soodustab kiiremat paranemist.
— FITNESSKOOL

Seljavalu peamiseks põhjuseks on kõhu- ja alaselja lihaste nõrk toonus.
— FITNESSKOOL

Seljavalu ennetamiseks ja järelraviks on kõige effektiivsem treenida raskustega.
— FITNESSKOOL

Kirjuta oma kommentaar