Lihaste kasvamine (hüpertroofia) on oma olemuselt kohanemisreaktsioon. Selleks, et keha suudaks taluda üha kasvavaid koormusi, peavad lihased muutuma suuremaks. Kui vajadust selleks enam ei ole (treeningute lõpetamisel), kaob ka lisandunud lihasmass. Huvitav on asjaolu, et lihastel on nii öelda mälu. Kui kunagi eelnevalt jõunäitajates või lihasmassi suuruses on mingile tasemele jõutud, siis pärast pausi on seda taset palju kergemini ja kiiremini uuesti saavutada.
Üldiselt on ekslik ka arvamus, et on võimalik omada suuri lihaseid, ilma kõrgete jõunäitajateta. Nii see päris pole. Selleks, et tuleks juurde jõudu, peavad lihased kasvama ning vastupidi.
On teada, et lihaste massi ja ümbermõõdu suurenemiseks on kaks võimalust – muuta olemas olevaid struktuure suuremaks (hüpertroofia) või luua juurde uusi lihasrakke (hüperplaasia).
Hüpertroofia tagajärjel suureneb lihaskiudude läbimõõt. Jõutreeningu tulemusel sünteesitakse lihasraku siseseid struktuure juurde. Ehk siis kui lihases suureneb üksikute lihaskiudude läbimõõt, suureneb ka kogu lihase jõud ja ümbermõõt.
Hüpertroofia tagajärjel suurneb lihaskiudude ümbermõõt.
— FITNESSKOOL
Hüperplaasia tagajärjel suureneb lihasrakkude arv. Näitena võib tuua ülisuuri lihastes kulturiste kes on selliseks muutunud tänu lihaskiudude lõhenemise tagajärjele, mida põhjustab peamiselt suurtes doosides järjepidev kasvuhormooni süstimine. Isegi kui on möödas kümme aastat pärast viimast treeningut ja kasvuhormooni tarbimist jääb ikkagi hüperplaasia tagajärjel üsna suur osa lihasmassist alles. Hüpertroofia tagajärjel aga nii see ei ole.
Hüperplaasia tagajärjel suureneb lihasrakkude arv.
— FITNESSKOOL
Jõutreeningu tulemusel intensiivistub lihasvalkude süntees, mis toobki kaasa lihase kasvamise. Nagu eelpool mainitud, on lihase kasvuks vajalik pidevalt lihast ärritada. Lihas ei kasva, kui tal pole selleks vajadust. Kui treening ületab lihaste rakustruktuuride võimekuse, tekivad lihases mikrotraumad, mis nii öelda „parandamise“ käigus muudavad lihase tugevamaks (nende samade mikrotraumade tagajärjel tekib piimahape mis on treeningujärgsete päevade lihasvalu põhjustajaks).
Kui jõunäitajad ei suurene, siis pole võimalik ka lihaskasv.
— FITNESSKOOL
Tasub tähele panna ka seda, et lihasmassi kasvu mõjutavad kaks tegurit- valkude struktuur (geneetiliselt päritud), teiseks sõltub valgusünteesi kiirus ja ulatus paljudest treeninguvälistest teguritest nagu näiteks toitumine ja hormoonide kontsentratsioon (sugu, vanus, kliima, haigused jmt). Ehk siis ühesugune treening annab erinevatel inimestel erinevaid tulemusi – ühe muutused on silmnähtavad, teine poleks nagu eriti jõusaalis käinudki. Kuid töökuse ja õige metoodikaga treenides on võimalik jõuda ka nendel päris heale tasemele.
