Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel.
Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast:
- 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas)
- 30% saadakse toidust
Kolesterool jaguneb kaheks:
“Hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin)
“Halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL – inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin).
LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks.
HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli “heaks” kolesterooliks.
Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks.
Kolesterooli normväärtused
| Kolesteroolifraktsioonide normväärtused veres: | |
| Üldkolesterool | < 5,0 mmol/L |
| HDL-kolesterool (hea) | > 1,1 mmol/L |
| LDL-kolesterool (halb) | < 3,0 mmol/L |
| Triglütseriidid | < 1,7 mmol/L |
Iga täiskasvanud inimene peaks teadma oma vere kolesteroolitaset ja kontrollima seda vähemalt kord 5 aasta tagant.
| Normaalne üldkolesterooli sisaldus veres | < 5,0 mmol/L |
| Mõõdukalt kõrgenenud üldkolesterooli sisaldus veres | < 5,0-6,5 mmol/L |
| Oluliselt kõrgenenud üldkolesteroolisisaldus veres | > 6,5 mmol/L |
Kolesteroolimüütide kummutamine
Müüt: Kolesterool on halb.
Tegelikult: Kolesterool ei ole halb. Kolesteroolita ei saaks organism eksisteerida. Kolesterooli peab olema vaid õiges koguses.
Müüt: Ma ei tunne oma kõrget vere kolesteroolitaset. Järelikult on minuga kõik korras.
Tegelikult: Kõrget vere kolesteroolisisaldust inimene ei tunnegi. Küll aga tunneb ta aastate pärast sellest põhjustatud tüsistusi. Vere kõrgest kolesteroolitasemest tingitud tüsistused (st südame-veresoonkonna haigused) on pöördumatud. Need ei kao ka raviga. Ainsaks võimaluseks on nende teket ära hoida.
Müüt: Minu vere kõrge kolesteroolisisaldus on pärilik. Paljudel mu sugulastel on kolesteroolitase kõrge. Ma ei saa sinna midagi parata.
Tegelikult: Soodumus vere kõrgeks kolesteroolisisalduseks ongi paljudel juhtudel pärilik. Sellegi poolest on tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsusega enamasti võimalik edasi lükata vere kolesterooli väärtuste tõusmist üle normi piiride. See on aga suur samm edasi võimalike tüsistuste ärahoidmisel.
Müüt: Vere kolesteroolitase on kõrge ainult ülekaalulistel.
Tegelikult: Vere kolesteroolisisaldus ei ole kõrge ainult ülekaalulistel. Kolesteroolisisaldus veres võib olla liiga kõrge ka saledatel.
Müüt: Vere kolesteroolitase tõuseb stressi tõttu.
Tegelikult: Stress ei mõjuta otseselt vere kolesteroolitaset. Stressi tagajärjel võivad muutuda aga toitumisharjumused. Näiteks võib stressi tõttu süüa rohkem palju rasva sisaldavat šokolaadi.
Müüt: Vere kolesteroolitase on kõrgenenud peamiselt vanemaealistel.
Tegelikult: Kõrge vere kolesteroolisisaldus ei esine ainult vanematel inimestel, see võib esineda kõigis vanustes inimestel, ka teismelistel ja noortel.
Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana
Liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja.
Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes.
Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel.
