Pidev väsimus, magusaisu, tujutus ja kaalutõus annavad märku sellest, et hormonaalne tasakaal on paigast ära.
Hormoonid mõjutavad kogu meie keha, sealhulgas ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, isegi väikesed muutused võivad tõsiselt häirida keha sisemist tasakaalu. Ja vastupidi – kui keha hormonaalne talitlus on tasakaalus, vähenevad kõikvõimalikud terviseriskid ning sa tunned end heatujulise ja energilisena. Kehakaalu mõjutavad kõige rohkem järgnevad hormoonid.
Insuliin
Kõhunäärmehormoonidest on kõige tähtsam insuliin – seede-elundkonna põhihormoon, mis võtab osa rasvade,valkude ja süsivesikute ainevahetusest. Insuliinil on kaks ülesannet. Esiteks soodustab see veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru muutmist energiaks. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni sünteesimine.
Mida saad teha?
Rohkelt kiirelt imenduvaid süsivesikuid (näiteks suhkrut) sisaldavate vahepalade sage näksimine sunnib organismi pidevalt insuliini tootma ja põhjustab pikapeale insuliinitundlikkuse nõrgenemist. Söö 3-4 tunniste vahedaga. Magusa asemel söö aed- ja juurvilju, teravilja ja mõõdukalt puuvilju. Igasugune füüsiline aktiivsus parandab insuliinitundlikkust ja aitab seeläbi hoiduda diabeeti haigestumisest.
Kortisool
Kortisool ehk stressihormoon reguleerib suhkru, valkude, rasvade, mineraalide ja vee ainevahetust. Unepuuduses vaevlejatel on märgatud muutusi insuliini ja kortisooli tasemes, mille tõttu on väga vaevarikas kaalust alla võtta. Ka stressiseisundis suureneb kortisooli tootmine. Ainevahetus aeglustub ning kõik see aitab kaasa liigsele kaalutõusule.
Mida saad teha?
Püüa elada võimalikult stressivabalt. Ära too tööpingeid koju kaasa.Väldi liigset kohvijoomist ja alkoholi tarvitamist. Maga piisavalt. Ära liialda aeroobse treeninguga.
Leptiin ja Greliin
Leptiin on rasvarakkude toodetav hormoon, mis hoiab organismis energia kulutamise ja söömise tasakaalus. Mida suurem on leptiini hulk, seda intensiivsemale liikumisele see inimest ärgitab. Vähene leptiinikogus muudab aga loiuks. Greliin ehk näljahormoon tekitab näljatunnet ja söömisvajadust: mida rohkem organism hormooni verre paiskab, seda sagedamini inimene end näljasena tunneb. Greliini eritub verre kõige enam just kesköö ja hommiku vahel. Halvasti magatud öö järel eritub organismi rohkem greliini ning näljatunne on tugevam.
Mida saad teha?
Greliin reageerib kiirelt keha rasvaprotsendi alanemisele, seega jõutreeningu ja tervisliku toiduvaliku abil on greliini taset organismis võimalik alandada. Leptiini tootmise stimuleerimiseks söö rohkelt oomega-3-rasvhappeid ja tsinki sisaldavaid roogi.
Östrogeen ja progesteroon
Naissuguhormoon östrogeen kiirendab ainevahetust, progesteroon (kollaskehahormoon) väldib liigset vedelikupeetust kudedes, selle mõju ainevahetusele on tuntav näiteks läbi PMS-sündroomi. Menstruaaltsükli teises pooles progesterooni tootmine suureneb, ainevahetus aeglustub, suureneb vajadus magusa ja soolase järele.
Mida saad teha?
Maks aitab lagundada ja eemaldada östrogeeni ja progesterooni liigset hulka, seetõttu peaksid pöörama maksa tervisele erilist tähelepanu. Õnneks on maksarakkudel kõrge enesenoorendamisvõime. Söö rohkem mahetoitu, hoidu alkoholist, liigsest kohvijoomisest, lõpeta suitsetamine. Maksa koormavad ka rohkelt küllastunud rasvu sisaldavad toiduained (rasvane sealiha, rammusad piimatooted).
Testosteroon ja Kasvuhormoon
Testosteroon ja kasvuhormoon on väga tähtsad elemendid aju ja organismi igapäevases töös. Testosteroon on meessuguhormoon, mis aitab kasvatada lihaseid. Mida kiirem on ainevahetus, seda suurem on ka testosteroonitase. Kasvuhormoonid stimuleerivad rasvade lagundamist, mille tulemusel väheneb organismi rasvaprotsent.
Mida saad teha?
Igasugune füüsiline aktiivsus suurendab kehas testosteroonitaset. Maga piisavalt – testosterooni ja kasvuhormooni eritub kõige rohkem just une ajal. Unetutel on neid hormoone kehas aga ebapiisavalt.
Kilpnäärmehormoonid
Reguleerivad kasvu, arengut ja ainevahetust. Tuntuimad kilpnäärmehormoonid on türoksiin ja trijoodtüroniin. Viimane on aktiivne kilpnäärmehormoon, mille ülesanne on soojendada keha, reguleerida ainevahetust ning südame rütmi ja vererõhku.
Uuringutes on leitud, et kilpnäärme talitluse aeglustumine ühe protsendi võrra põhjustab ainevahetuse kuueprotsendilist aeglustumist.
Mida saad teha?
Seleen ja tsink on kilpnäärme normaalseks talitluseks väga olulised. Söö täisteratooteid, seemneid, pähkleid. Hea joodiallikas on kalamaksaõli, samuti merevetikas.
Miks vananedes ainevahetus aeglustub?
Kui võrrelda 22- ja 75aastast inimest, on nende ainevahetuse kiiruse vahe umbes 20–25 protsenti. Kui näiteks 22aastase inimese minimaalne energiavajadus on 1500 kilokalorit, siis 75aastasel on see 1200 kilokalorit. Paljuski on ainevahetuse aeglustumises süüdi hormoonid, eriti kasvuhormooni tootmise vähenemine keskeas. Vaid inimestel, kes on terve elu olnud sportliku eluviisiga ja kel on toonuses lihased, töötavad hormoonid pea samasuguse jõudlusega kui 20aastaselt.
