Varem kaks suurt pizzat korraga söönud mees langetas kehakaalu 86 Kg
Uus algus 86 kilo kergemana
Veel paar aastat tagasi nägi ettevõtja Marko Opmann (37) välja nagu „jõulukuusk, sama pikk kui lai“. Kodukaal ei näidanud juba mõnda aega tema raskust, aga ise ta eitas probleemi tõsidust.
Kilod kogunesid märkamatult. Ühel hetkel piiksus kodukaal 183 kg juures – sellest piirist rohkem edasi ei näidanud, kirjeldab Marko. Päris tõehetkeni kulus veel veidi aega, kuni 2014 oktoobris vaatas 196 cm pikale mehele vastu number 194 kg.
Kaalu tuli juurde salamisi, tänu pikkusele ei tundunud see nii häiriv. Nii õnnestus tal kaaluprobleemi pikalt eirata. Marko ei tundnud end halvasti, kuigi vererõhk oli kõrge. Põlved raksusid, aga ei valutanud – tavalised ülekaaluliste mured.
Keskkoolipäevil kõvasti korvpalli mänginud mees oli nördinud, et keha ei liikunud nii kui varem. Tahtsin liigutada, aga tundsin, et ei saa. Peas teadsin, et võtan palli, aga liikumine ei jõudnud nii kiiresti järgi.
Kaaluprobleemide algus
Juba keskkooli lõpus kaalus Marko 137 kilo, korvpallivorm oli seljas küll veidi kitsas, aga ülekaal ei paistnud väga silma. Pärast seda, kui aktiivne spordiperiood lõppes, järgnes vähe lõbusam kõrgkooli aeg ehk mitte kõige tervislikumate eluviiside aeg. Pidutsemine, vähe magamist kuna õppida oli ka vaja, närvisüsteem ütles üles, millele järgnes paanikahäire ja sellest tulenevalt pearinglus ja isegi minestamine täiesti süütutes igapäevaolukordades.
Kõik, mis nõudis ajult liiga palju tähelepanu, pani pea ringi käima. Paar kolm korda läks pilt mustaks, siis hakkas mul vilkur tööle, et peab end ravima hakkama, räägib Marko.
Marko taandus siis kaheks aastaks koduseinte vahele, tagasihoidlikule režiimile. Jättis päeva pealt kohvi, suitsud ja alkoholi. Kui nina jälle aktiivsemalt kodust välja pistis, kaalus 173 kg. Esmalt proovis ise pool aastat kõvasti trenni teha ja toitumist järgida. Tulemuseks sai 20 kg alla. Siis tuli aga suvi, vähe kiirem aeg ja lisakilod olid nagu naksti tagasi.
Marko mõistis, et üksinda ta hakkama ei saa ja pani end maovähendusoperatsiooni järjekorda. Kaks nädalat enne ütles aga ära, mõtlesin „Mul pole kunagi midagi lõigatud. See ei tundunud eluterve mõttena,“ Hoopis mõistlikum mõte oli alustada treeningute ja tervisliku toitumisega.
Tervislik kaalulangus
Kui Marko oma esmased juhised kätte sai, oli ta väga korralik ja järgis juhiseid.
Suurim muudatus oli see, et tema toitumine muutus kõvasti teadlikumaks. Kui enne sõi ta kaks korda päevas ja terve kilo korraga, siis edasine menüü nägi ette viis korda päevas. Kui varem sõi ta sageli väljas, siis nüüd palju harvem ja tõstab taldrikule vaid mõned kartulid, natuke salatit, tükikese liha.
„Minu toitumine oli varemalt väga ebaregulaarne, sõin siis, kui kõht läks tühjaks ja seda, mida oli. Meelega ma ebatervislikut ei toitunud, aga kui lähedal oli burgeri putka, siis seda sõingi. Kodus ma ise väga süüa ei teinud.“ Marko rekordiks oli korraga ära süüa kaks suurt paksu põhjaga pitsa Amerikanat. „Siis õhk läbi ei käinud, aga viimast kahte tükki ka alles ei jätnud,“ meenutab ta.
Nüüd on elu hoopis teine. Trenni jõuab Marko juba pärast hommikusööki. Oma kaalueesmärgi on Marko täitnud ja isegi ületanud. Marko ületas ennast veel sellega, et jätkas trennidega ka suvel. „Siiani olen sellest üllatunud,“ rõõmustab ta. Ent kui trennist on kasu, siis mõjubki see motiveerivalt. Nii tõstis Marko innukalt oma nädalakoormust algul kolmelt trennilt neljale ja siis juba viiele.
Väljassööjast amatöörkokaks
Sellest, et söögikogused on kümme korda väiksemad, pole Marko toidukorvi maksumus siiski vähenenud. Ta valib nüüd paremaid asju, sest kui süüa, siis juba head asja! „Kõige raskem aeg oli neli esimest kuud, kui põhiasjad selgeks õppisin. Siis harjusin juba nii ära, et tean täpselt, mida ja kuidas süüa.“
Kõht saab kiiresti täis ja pole enam ohtu, et unustan ennnast sööma.
Markost on saanud ka tubli „amatöörkokk“, kes armastab kodus süüa teha. Sõprade ja kolleegide rõõmuks viin ka neile. Isegi naisele pakin toitu kaasa.
Tublil kaalulangetajal on keeruline nimetada lemmiktoitu, sest ta sööb kõike ja talle meeldib süüa teha. „Pastatooteid ma eriti ei tee, sest neid meil keegi ei söö. Teen riisi, sööme salatit ja kala. Menüü on lai. Mõni päev supp, siis ahjupraad, risoto, ka meie hommikusöögid on muutunud.“
Kaerahelbeputru polnud Marko juba 15 aastat söönud, ent nüüd on see taas tema hommikulaual au sees. Saab korraliku stardi tegusale päevale, sest sealt edasi läheb Marko trenni tegema.
Muutunud mees
„Muidugi on teistmoodi, mu elustiil on täielikult muutunud,“ on Marko kirglik oma varasemat ja praegust elu võrreldes. Ta kaalub 108,0 kg, ehk kaalust on kadunud 86 kilo.
Sõbrad ikka norivad, et kus Marko on ja millal ta jõuab?
Kaks tuttavat on tema eeskujul ka sportima hakanud. „Ei oska öelda, kas olen kedagi innustanud. Loodan, et olen, sest ma pole enda edulugu väga salajas hoidnud.“
Ka enesehinnang on läinud positiivsemaks. Valikuvabadus annab enesehinnangule kõvasti juurde. Saan nüüd teha selliseid asju mida ennem ei saanud, teen kõik mis mu võimuses, et mu minevik ei korduks.
