Inimesed elasid miljoneid aastaid küttide ja korilastena, söömata suures koguses süsivesikuid. Nad sõid toitu, mida nad küttisid, kalastasid või koriluse kaudu loodusest said. Selle söögi hulka ei kuulunud puhas tärklis, mida leidub leivas, makaronides, riisis ja kartulites, mida oleme söönud vaid 5-10 tuhat aastat, ehk põllumajanduse tekke algusest saati. Tegu on suhteliselt lühikese ajaga, mille jooksul ei ole meie geenides jõudnud toimuda just eriti palju muutusi, rääkimata 100-200 aastat tagasi toimunud tööstuse arenguga, mis „kinkis” meile puhta suhkru ja jahu.
“Valge surma” lõks
Kõik seeduvad süsivesikud lagunevad seedekulglas suhkruks. Suhkur imendub verre, tõstes veresuhkrusisaldust. See omakorda suurendab insuliini tootmist. Ja insuliin on hormoon, mis ladustab rasva. Insuliini toodetakse pankreases ehk kõhunäärmes. Kui kehas on liiga palju insuliini, takistab see rasvade põletamist ning talletab toitainete ülejäägi rasvarakkudesse. Mõne aja pärast (paar tundi või vähem) võib see põhjustada veres toitainetepuudust, tekitades näljatunnet ja isu millegi magusa järele. Tavaliselt otsustavad inimesed sellel momendil uuesti süüa. Paraku algab kogu protsess uuesti ning see nõiaring panebki lõpuks kehakaalu tõusma, kuna saadud kaloreid ei kulutada ära.
Süües väheses koguses süsivesikuid, hoiate oma veresuhkru stabiilsena ning insuliini koguse madalana. Keha hakkab tarvitama aina rohkem juba talletatud rasva, mille tulemusena selle kasutamine energiaks suureneb, millele järgneb omakorda kehakaalu langus.
Kaalulangus peab toimima nälga tundmata
Sellist toitumist jälgides, millest allpool jutu tuleb, on kehal lihtsam oma rasvavarusid kasutada, kuna kõrge insuliinitase ei takista enam rasvade vabastamist. See on põhjus miks täiskõhutunne püsib kauem süües just rasvaseid toiduaineid, mitte süsivesikuid. Süsivesikutevaesele ja rasvarikkale dieedile läinud inimesed hakkavad tarbima ka üldjuhul vähem kaloreid.
Võtame näitena loomad. Nemad ei söö looduses rohkem, kui keha vajab ning nad ei arvuta kokku kaloreid. Nad söövad toitu, mida on loodud sööma. Nii püsivad nad normaalkaalus ning neil ei teki diabeeti, südamehaigusi jne. Inimesed ei ole selles suhtes erandid, kui nad samamoodi talitaksid.
Esialgsed kõrvaltoimed
Kui lõpetate suhkru ja tärklise söömise näiteks päevapealt, siis võib kogeda mõningaid kõrvaltoimeid (see ei ole reegel), kuni nende keha muutustega harjub. Enamike inimeste jaoks on need kõrvaltoimed suhteliselt leebed ja kestavad vaid paar päeva. Pealegi on mooduseid, kuidas kõrvaltoimeid vähendada juues rohkem vedelikke ning suurendades ajutiselt soola tarbimist.
Esimesel nädalal võivad ilmneda järgnevad sümptomid: peavalu, väsimus, peapööritus, ärrituvus. Kui su keha olukorraga kohaneb ja hakkab rohkem oma rasvavarusid põletama, vaibuvad kõrvaltoimed õige pea. Põhjuseks on see, et süsivesikuterikkad toidud suurendavad veepeetust rakkudes. Sellise toidu söömise lõpetamisel väljutavad neerud kogu üleliigse vee. Selle tagajärjel võib esimesel nädalal tekkida vedeliku- ja soolapuudus, sest keha pole veel muutustega kohanenud.
Süsivesikute tarbimist peaks vähendama järk järgult, et kõrvaltoimeid minimaliseerida. Aga enamikust suhkrust ja tärklisest on mõistlik kohe loobuda. Liigsetest vedelikest vabanedes väiksemaks muutuv kehakaal on neil esimestel päevadel suurepäraseks motivatsiooniks.
Muuta on vaja toidumenüüd
Siinkohal toon ära toiduained, mida võib ja peab julgelt sööma, kui ei ole tegemist teatud haigusega, mis võib negatiivset mõju sellele avaldada. Need oleksid liha, kala, muna, osad piimatooted, maapinnal kasvavad köögiviljad, kasulikud rasvad nagu näiteks või, kookosrasv, oliiviõli, linaseemne õli, kalaõli, seemned, pähklid ning marjad.
Liha: mistahes tüüpi. Veiseliha, sealiha, ulukiliha, kana. Liha küljes olev rasv ei ole tervisele kahjulik.
Kala ja koorikloomad: sobivad kõik variandid. Näiteks on head rasvased kalad, nagu lõhe, makrell või heeringas. Väldi paneerimist.
Munad: sobivad kõik variandid – keedetult, praetult, omleti või munavõina.
Loomulik rasv, rasval põhinevad kastmed: süüa tehes kasuta võid ja koort. Toit maitseb paremini ja täiskõhutunne tekib kergemini. Head variandid on ka orgaaniline külmpressitud kookosrasv ja oliiviõli.
Maapinnal kasvavad köögiviljad: kõik kapsad – lillkapsas, brokoli, peakapsas, rooskapsas, spargel, suvikõrvits, baklažaan, oliiv, spinat, seen, kurk, avokaado, sibul, paprika, tomat.
Piimatooted: koor, hapukoor, juust, rasvane kodujuust/kohupiim. Väldi maitsestatud, magusaid ja madala rasvasisaldusega tooteid. Samuti suures koguses piima sisaldab päris palju piimasuhkrut.
Pähklid, seemned: kasutada lisana salatites, näiteks Caesari, Mozarella, Fetajuustu jne.
Marjad: sobivad kõik marjad mõõdukas koguses.
Suhkur: kõige hullem toiduaine. Jäta menüüst välja karastusjoogid, maiustused, mahl, spordijoogid, šokolaad, koogid, saiakesed, kondiitritooted, jäätis, hommikuhelbed. Samuti on väga suhkrurikas enamik jogurteid. Lisaks tuleks piiri pidada puuviljadega.
Tärklis: leib, sai, pasta, kartul, friikartulid, kartulikrõpsud, osad pudrud, müslid jne. Täisteratooted on lihtsalt natuke vähem kahjulikud. Tegelikult sisaldavad ka juurviljad tärklist, kuid seda vähesel määral.
Margariin: või tööstuslik imitatsioon, sisaldab ebaloomulikult palju oomega-6 rasvhappeid. Ei ole tervisele kasulik. Margariinil on seosed allergiate ning muude põletikuliste haiguste vahel.
Puuviljad: süüa mõõdukas koguses, enamik väga magusad, sisaldavad palju suhkrut, eriti viinamarjad, banaan, arbuus. Samuti kuivatatud puuviljad.
Mahlad: enamik poes müügil olevatest mahladest on täis suhkrut.
Vedeliku tarbimine
Joo puhast vett, sobib ka tee ja mõõdukas koguses kohvi (2-3 tassi päevas).
Õlu: vedel leib. Kahjuks täis linnasesuhkrut.
Siider: täis suhkrut.
Alkoholist eelista pigem kuiva veini (punane või valge), viskit, konjakit, viina. Veel parem kui nendest kõigest loobuda.
Petlikud toiduained
Suhtu skeptiliselt „tervislike“ toodetesse. Paljud tootjad reklaamivad oma toiduained nagu näiteks: gluteenivaba, nisuvaba, madala rasvasisaldusega, E-ainete vaba jne. Alati ei tähenda see, et tegemist on tervislike toiduainetega. Antud tooted võivad olla vabalt süsivesikutest ja transrasvadest pungil.
Erandid
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik pole muidugi päris must ja valge. On inimesi, kes saavad endale lubada palju rohkem süsivesikuid kui teised. Üldjuhul on seda lihtne ära tunda. Need kelle kehakaal tõuseb kohe, kui tarbida magusat isegi väikeses koguses, on süsivesikute suhtes eriti tundlikud. Nemad peaksid eriti hoolikalt jälgima seda, et veresuhkru kõikumine oleks päeva lõikes minimaalne.
Loomulikult leidub meie hulgas ka erandeid, kes võivad süüa mida tahes, millal tahes ja kui palju tahes ning see kõik ei avalda nende kehakaalule vähimatki mõju. See aga ei pruugi tähendada, et nende tervise näitajad oleksid korras. Sale inimene ei pruugi alati olla terve inimene.
